Veemoto – mootorisport vee peal, peagi Harku järvel
Veemoto on mootorispordiala või, kui täpsem olla, kogumik mootorispordialasid. Nii nagu näiteks autospordialade hulka kuuluvad ralli, ringrajasõit, kiirendussport jne, on ka veemotospordil hulk erinevaid alaliike. Rahvusvaheline veemotospordi föderatsioon loetleb neid viis: ringrajapaatide jõukatsumine, kaatrite ehk offshore-võidukihutamine, jettide võidusõit, lõbusõidupaatide võistlused ning raadio teel juhitavate paatide jõukatsumised, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.
Kui kunagi oli veemoto puhul tegemist eelkõige rikaste spordiga, siis nüüd on ala nii palju edasi arenenud, sellele on tekkinud nii palju variatsioone, et algajate tehtavad kulutused mitmetel veemotoaladel jäävad samasse suurusjärku odavamate maa peal peetavate mootorispordialadega, näiteks kardisõidu või motokrossiga.
Loodusele veemoto entusiastide kinnitusel kuigi palju kahju ei tee. Kuna mitmetes klassides põletavad mootorid piiritust, on saasteainete hulk väike, samuti on õlid, mida kasutatakse, loodussõbralikud. Mitmed mõõtmised enne ja pärast võistlusi on näidanud, et näiteks ringraja-paatide sõidu järel on mõõtmistulemuste põhjal vesi hoopis puhtam kui enne, eelkõige seetõttu, et paadid segavad vett.
Eestis on veemotot harrastatud juba üle 50 aasta. Eesti võidusõitjad on korduvalt toonud medaleid Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt. Samuti on siin juba enne tänavusi maailmameistrivõistlusi läbi viidud hulgaliselt rahvusvahelisi tiitlivõistlusi. Tänavu võib Harku järvel peetavatel meistrivõistlustel kihutamas näha kolme paadiklassi ringrajapaate.
Millised klassid Tallinnas võistlevad?
O-125
Klassi O-125 kuuluvad 75-128kuupsentimeetrise töömahuga ühesilindrilise mootoriga paadid. Mootori pöörete arv ulatub 14 000-ni, paadi summuti pikkus on muudetav. Võistleja lamab paadis kõhuli. Tegu on paadiklassiga, kus eestlased on läbi aegade kõige edukamad olnud.
Mõõdetud rekordkiirus: 137,93 km/h
Eesti rekord: 111,4 km/h
Ringi läbimise kiirus: 95-100 km/h
Läbi aegade parimad eestlased: Toomas Mets, Lembit Aaslav-Kaasik
JT-250
Paadiklass on mõeldud 10-16aastastele noortele. Kasutusel on kuni 265kuupsentimeetrise töömahuga seeriatoodangu päramootorid. Enamasti on nende tootjaks Yamaha. Paadis sõidetakse istudes. Tegu on ühega paadiklassidest, kus kiiruse maailmarekord kuulub eestlasele, Viljandist pärit Henri Fatkinile. Maailmameistrivõistlusi peeti selles klassis esmakordselt mullu.
Mõõdetud rekordkiirus: 76,27 km/h
Eesti rekord: 76,27 km/h
Ringi läbimise kiirus: 62-65 km/h
Läbi aegade parimad eestlased: Erik Aaslav-Kaasik, Sten Kalder, Rasmus Haugasmägi, Carl Pihor
S-550
Selles klassis on kasutusel katamaraanpaadid, mida viib edasi kuni 550kuupsentimeetrise töömahuga seeriatoodangu päramootor. Paadi pikkus on vähemalt 3,7 meetrit. Võistleja istub.
Mõõdetud rekordkiirus: 118,3 km/h
Eesti rekord: 102,77 km/h
Ringi läbimise kiirus: 83-85 km/h
Läbi aegade parim eestlane: Erik Aaslav-Kaasik
Eesti mees oma võistlusklassi kõigi aegade kiireim
O-125 klassi arvestuses kihutab maailmameistrivõistlustel järvele üks meie edukamaid mehi Toomas Mets, kes on 36 võistlemisaasta jooksul koju toonud viis Euroopa meistrivõistluste medalit: kulla, kolm hõbedat ja kaks pronksi. Maailmameistrivõistlustelt on ta saanud igat värvi medaleid. Praegu pistab ta sageli edukalt rinda mitmete nooremate spordimeestega.
Mets ütleb, et noored poisid on kõvad vastased, ning kahtleb, kauaks talle edukaima mehe tiitlit jagub. Samas selgitab ta, et veemoto on ala, kus loevad kogemused - need annavad pikemalt ala harrastanud mehele eelise. Üle sajakilomeetrine tunnikiirus veel tähendab tema sõnul hoopis midagi muud kui kuival maal.
Eestlane proovis kiireimat siinmail nähtud paati
Eesti üks paremaid noori veemotosportlasi, Uku Aaslav-Kaasik, kihutab lätlaste vormel-2 paadil järvele. Paat on võimsaim, mida Eestis iial nähtud, võimsuselt teine klass maailmas vormel-1 paatide järel. Järsud poognad poide ümber - poognad, mille ajal juht tunneb kiirendusjõudu, mille sarnast väga kiirete autodega kihutajadki tunda ei saa. Nii kiire sõit, et paneb maa pealtki vaadates kõhedust tundma, et mis siis, kui...
Pärast sõitu jääb noormees etteastega rahule, mis sellest, et esimene kord nii võimsa, pealegi võõra paadi roolis. Tavaliselt piloteerib veemotosportlane O-500 (teine nimetus F-500) klassi paati, masinat, mis erinevalt bensiini jõul sõitva päramootoriga vormel-2-st varustatud 500kuupsentimeetrise metanoolil liikuva jõuallikaga.
Sellel, oma paadil, näitab ta hoopis teravamalt, mis puust veemotosportlased Eestis on. Väga kõvast puust. Vormel-2 paate ega O-500 klassi masinaid tänavu Eestis peetavatel maailmameistrivõistlustel kahjuks ei näe, kuid võib-olla mõnel tulevasel tiitlivõistlusel.
