Enamasti maanduvad USA kosmosesüstikud Ameerika idarannikul Floridas, kus paikneb Kennedy kosmosekeskus. Sealsamas, kust nad ka stardivad. Mai lõpus läks kosmoseteleskoobi Hubble parandamisega tegelenud süstiku Atlantis meeskonnal aga teisiti, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.

Halbade ilmaolude tõttu anti neile maa pealt karm käsk - maanduda idaranniku asemel hoopis läänes, California osariigis paiknevas Edwardsi lennuväebaasis. Baasi on kosmosesüstikute maandamiseks kasutatud ka varem, eriti ameeriklaste süstikuprogrammi varasematel aastatel, kuid ka näiteks mullu ja tunamullu.

Süstik õnnelikult maa peal, ootas USA kosmoseagentuuri NASA ülesanne transportida kosmoselaev tagasi riigi teise serva, Floridasse. USA kosmoseagentuur kasutab selleks kahte modifitseeritud Boeing 747-t. Süstik tõstetakse erilise tõstukiga üles, kinnitatakse varbadega lennuki ülaosa külge - ning lend võib alata.

Ajakirja Tarkade Klubi juulinumbris:
• Uus võidujooks Kuule

• Kuhu jääb universaalne gripivaktsiin?

• Kosmos Eesti elu edendamas

• Milliseid väärtusi peidab veel Eesti maapõu?

• Külma fusiooni tagasitulek

• Poltaava lahing muutis Euroopa nägu

Süstiku-lennukeid on muudetud kergemaks, vabastades need kõigest üleliigsest, mida sisemusest leida võis. Samas tugevdati lennuki keret, et see suudaks süstiku enam kui sajatonnisele raskusele vastu seista.

Samuti on võimsamaks muudetud lennuki mootoreid. Kaasaskantava lisakandami tõttu tarvitab õhusõiduk süstikut vedades peaaegu viis korda rohkem kütust kui tühilastis lennates. See tähendab ka viis korda väiksemat maksimaalset lennukaugust. Pardale võetakse kütust kuni 179 000 liitrit ja sellega saab süstikut vedades läbida 1900 kilomeetrit. Maksimaalseks kiiruseks on nii süstikuga kui ilma 463 km/h.

Süstikut vedades peab lennukis viibima vähemalt neli meeskonnaliiget. Ilma süstikuta tohib lennata ka kolme meeskonnaliikmega. Lennuk on varustatud spetsiaalse aparatuuriga, et jälgida, millises olukorras on lennu ajal veetav kosmosesüstik.