Liikluskindlustuspettuste arv on mitmekordistunud

„Alates eelmise aasta sügisest on sagenenud juhtumid, kus õnnetuste ja varguste objektiks on kallimad autod ning paljudel juhtudel oleme tuvastanud ka kindlustuspettuse," rääkis If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise osakonna juhataja Arvi Rohuniit. ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap  tõdes, et viimastel aastatel on kindlustuspettuste osakaal tervikuna tõusnud juba ligi kolmekordselt. "Kogu kindlustusturu peale kahtlustatakse, et pettuste osakaal võib olla kuni 10 % kõigist kahjuhüvitistest," ütles Lauri Riit Inges Kindlustusest."

„Liikluskindlustuses ilmneb see kõige sagedamini juba toimunud sündmuse asjaolude, harvemini ka avariide lavastamises ja selle käigus sündmuse üksikasjade kokkuleppimises," selgitas Konsap. „Sagedasemad neist on juhtumi kuupäeva muutmine hilisemaks (põhjuseks õnnetuse päeval puudunud kehtiv poliis) ning mittekontaktsete liiklusõnnetuste lavastamine, seda mõlema osapoole kokkuleppel."

„Petma kihutab inimesi majanduslikud raskused ning  soov oma auto vigastused, mis on tekkinud erinevates juhtumites pikema aja jooksul, ühe juhtumi raames seltsi kulul korda teha," rääkis Konsap. Üldiselt on pettuste osakaal juhtumite koguarvust marginaalne ja need on kindlustusseltside jaoks üsna lihtsa vaevaga avastatavad. Valeandmeid esitavad inimesed räägivad ennast juba mõne küsimuse järel ise sisse, nagu kogevad spetsialistid.

Rumalus ei tasu ära

„Esimesel pilgul võib kindlustuspettus tunduda "kerge rahana", kuid pettuse  teele minnes on sellel palju laiem mõju ning tõsised tagajärjed," jätkab Konsap. „Näiteks liikluskindlustuse pettuses on alati kaks osapoolt ning sellel, keda  süüdlaseks "lavastatakse", suureneb "õnnestumise" korral edaspidi kindlustusmakse. Kui pettus avastatakse, ähvardab pettuses osalenud isikuid kriminaalkaristus. Loomulikult kaasneb iga sellise juhtumiga  alusetult saadud summa tagasinõudmine, millele lisanduvad kogu menetluse käigus tekkinud kulud, rahatrahvid jms. kulud ning need summad võivad kokkuvõttes ületada kordades algselt saadud "kerge raha"."

"Isegi kui väiksemat pettust proovinud inimene loodab, et kindlustusel, politseil või kohtutel ei ole aega väiksemate summade puhul pettustega tegelemiseks ja asi soikub mõne aasta pärast, siis inimene eksib. Lisaks kriminaalmenetlusele võib kelmuse toimepanija arvestada 3-4 aastase tsiviilkohtuprotsessiga. Erinevalt kriminaalmenetlusest tsiviilkohtumenetluses põhimõte "kahtluse korral kahtlustatava kasuks" ei kehti, seal kaalutakse tõendeid ja ilmse kelmuse korral hüvitist loota ei ole," teeb Lauri Riit asja selgeks.

Kas on ka mingi ülevaade või arvamus sellest, kui tulemuslik petutegevus olla olnud võib?

„Konkreetset tulemust ei oska öelda, aga praktikas on esinenud juhtumeid, kus üks grupp või isikute ring jõuab erinevates kindlustusseltsides teha päris mitu lavastatud kahjujuhtumit enne, kui asi välja tuleb," rääkis Rohuniit. „Sellise tegevuse tagajärg võib aga olla päris karm, kuna siis vaadatakse kõikide seltside poolt selle isiku või grupiga seotud kahjunõuded üle ja pettuste tuvastamisel esitatakse tagasinõue. Selliste juhtumite vältimiseks oleme viimastel aastatel hakanud omavahel tihedamat koostööd tegema teiste seltsidega ja võin kindlalt väita, et koostöö on andnud väga häid tulemusi."

Kas pettustega tegeletakse ka organiseeritult, justkui põrandaaluse teenuse vormis?

„Kindlustuspettus on samasugune kuritegu nagu iga teine ebaseaduslik tegevus, näiteks pangarööv ja ka siin tegutsevad oma ala „proffid"," vastas Konsap. Rohuniit selgitas, et „kui varem oli rohkem nö. üksiküritajaid ja pettused polnud ette planeeritud, siis nüüd on sagenenud juhtumid, kus kindlustuselt väljanõutavad summad on märkimisväärselt suuremad ja tegevus on organiseeritud. Turul on uuteks teenusepakkujateks isikud, kes aitavad realiseerida ja täide viia kindlustuskelmusi ning elatuvadki sellise teenuse müümisest. Kui aga asi välja tuleb, jääb peasüüdlaseks ikka sõiduki omanik või kasutaja, kes konkreetse kahjunõude kindlustusseltsile teeb."

Tobe tegu maksab kiirelt kätte

Tobedaid kindlustuspetukatseid meenutades rääkis If Eesti Kindlustuse kindlustusuurimise osakonna juhataja Arvi Rohuniit: „Meelde tuleb kaskokahju juhtum, kus varastati kindlustatud ja väga kallis sõiduk. Juhtumi käsitlemisel selgus, et nimetatud sõiduk oli eelnevalt ulatusliku tulekahju läbi teinud. Klient väitis, et ostis põlenud sõiduki odavalt ja lasi selle korda teha. Kuna tänapäeva sõidukid on täis elektroonikat, siis sai võetud seisukoht, et kui klient tuleb meie juurde koos elektrikuga, kes selle auto elektrisüsteemi korda suutis teha, siis hüvitame kahju. Klient loobus oma hüvituse nõudmisest vabatahtlikult."

Teine näide tuuakse veel: „Samuti võiks tuua õpetliku näite selle kohta, et enne tegutsemist tasub ikka mõelda. Nimelt ostis klient sõiduki, mis paraku ei olnud piisavalt korras. Seepeale proovis ta autot müüa, kuid see ei õnnestunud. Noormees mõtles seepeale välja liiklusõnnetuse skeemi, kus tema sõiduk jääb liiklusõnnetuses kannatanuks. Nad tekitasid sõbraga reaalse liiklusõnnetuse, kus mõlemad sõidukid said päris suuri kahjustusi. Kuna meil oli piisavalt tõendeid juhtumi menetlemisel, siis tegime politseisse avalduse kriminaalasja alustamise kohta. Noormehel on paraku veel katkisem auto kui enne ning lähiajal peab ta astuma ka kohtu ette."

Kindlustus on lihtne riskide hajutamine

Salva kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt selgitas, et Eesti avalikkus ei taju kahjuks lõpulikult, kuidas kindlustusteenus toimub. „See on riskijuhtimisvahend, mitte koorem." Tõsi - inimesed peavad küll maksma raha justkui igaks juhuks kuhugile mutiauku, ent eriti praegusel keerulisel ajal on õige riske hajutada, et ei peaks seisma ootamatult silmitsi suure arvega, mis elu pea peale pöörab.