Kui Ford Ka suunas esimest korda pilk visata, võib jääda mulje, et tegu on hoopis suurema venna Fiestaga – nii üks-üheselt sarnane on nende kahe mudeli esiots. Sarnane on ka autode uus-fordilik nn. kineetiline, elav disainikeel. Üks on lihtsalt suurem, teine väiksem.

Fiesta on tegelikult juba päris ruumikas ja mugav, hea juhitavusega, sportlik ning ökonoomne väike pereauto, mis keskmise inimese kõik vajadused ära ajab. Ka on sellest päris palju pisem, ent sobiks samas väikeste lastega noorpaarile samuti pereautoks.

Esiistmeil on ruumi küllaga, üleliiagi, kuigi istumisasend on päris kõrge, justkui istutaks taburetil. Tagaistmeile on asja kuni 170 cm pikkustel reisijatel, mis on nii kompaktse auto kohta päris hea tulemus. Igatahes on Ka’s rohkem ruumi kui samal tehnikal põhinevas Fiat 500s. Viimases oli ebamugav istuda just kaassõitjal, kel polnud tänu retrolikule disainkonsoolile kuhugi oma põlvi panna.

Ka’l on kõrvalistuja põlvede mahutamiseks see osa esipaneelist justkui lömmi löödud ja nüüd saab ka 190 cm pikk volask istme täiesti ette liigutada ning ikka veel mugavalt jalgu liigutada. Tänu sellele on Ka’s nüüd ka kõrvalistuja taga nii palju ruumi, et seal täiskasvanu alajäsemetele piisav hoiuala tekiks. Seega on Ka praktikas samuti 3+1-kohaline linnaauto nagu revolutsioonilise mikrosõidukina reklaamitav Toyota iQ, mis mõne nädala pärast meiegi turule jõuab.

Kui 500 eemale peletab

Fiat 500 toetub pool sajandit vanadele traditsioonidele ning on stiilne aksessuaar. 500 võidab südameid iga kandi pealt, ent võib paljudele just nende samade omaduste tõttu ebasümpaatne olla. Tagasihoidlikumatel võib tekkida tunne, et taolise moeka aksessuaari peab ka kuidagi väärikalt välja kandma ning see mõte ei luba Fiat 500 rooli hingerahuga keerata.

Siin tulebki appi Ka, millele on ette heidetud iseloomunõrkust nii Fiat 500’ga kui eelmise põlvkonna Ka’ga võrreldes, mis ei sarnanenud omaaegsele Fiestale mitte millegi poolest ning oli elustiilielemendina koheselt äratuntav disainikas. Uus Ka ei karju ega kekuta, ent pole seetõttu veel mingi paadialune boheem, vaid ikka elurõõmus ja dialoogi otsiv neljarattaline sõber.

Uus Ford Ka on Fiat 500st ruumikam, ent lärmakam. Kahjuks ei saa Ka’le vähemalt Eestis tellida 100 hj mootorit, vaid tuleb leppida 69 hj versiooniga, millega saab vilkalt asju ajada küll, ent kiirendusnäitaja 13,1 sekundit tuletab end ikka pidevalt meelde. Tänu lühidale teljevahele on Ka’ga sõites iga auk emotsioon, mõni suurem lohk või mügarik peaaegu lunapargilik elamus. Muidu on vedrustus üsna mugav, siludes väiksemad defektid ja konarused müdinal välja.

Paberil on Ka 1,2-liitrise Duratec mootori keskmine kütusekulu vaid 4,2 l/100 km, ent kui autot ikka särasilmsemalt tarvitada ning tihti ka sõpru peale võtta, muutub see näitaja märgatavalt kõrgemaks. Ka pakiruum on Fiati omast 25 liitri jagu mahukam, mida on 210-liitrise kogumahu juures ka kohe märgata. Tagaistmete langetamise järel võib Ka isegi pesumasina vms pardale võtta. Eelnimetatud lömmi löödud luugiga kindalaegaski on Fiati omast palju mahukam ning esemeid saab ladustada Ka lakke kinnitatud võrgukesse.

Sisekujunduses torkab kohe silma meeleolukalt (ja kindlasti kogemata) pissuaari-kujuline keskkonsool, millest kerkib lühike mugavalt pihku istuv käigukang. Kõrgläikeline valge plastpind on ilus nagu ka sisekujunduses kasutatud tekstiili muster. Kui arvestada auto madalat hinda, ei saa lõpuks heliisolatsiooni probleemidelegi etteheiteid teha. Küll tasuks Ka ostmisel valida lisavarustuse nimekirjast kindlasti roolile raadio juhtnupud, kuna aparaadi enda klahvid on imepisikesed nööbid.

Kokkuvõttes passib uus Ford Ka nö. aktiivsele ja rõõmsameelsele linnainimesele, kel väga palju rahvast ega kaupa vedada tarvis pole. Seda autot on lihtne käsitseda ja kõikjale parkida. Kuigi see pole nii kena ja erilise väljanägemisega kui paralleelmudel Fiat 500, leiab selle rõõmsalt naeratava ja entusiastliku näoga sõbrakese siiski parkimisplatsilt alati üles. Fiat 500 on pigem edvistav ja eneseteadlik linnavurle ja Ka naiivsem puhtama maailmavaatega teismeline.